Turg Tallinnas on naine väikeses poes. Ta on siin olnud paar nädalat. Tal on väike kodu ja väike laud. Õhtul tuleb tema juurde naaber sööma. Pood läheb varsti kinni. Ta teab vähe sõnu. Ta teab sõnu „palun”, „see”, „jah”, „ei” ja „aitäh”. Ta tahab osta muna. Ta vaatab laua juures ringi. Mees seisab teisel pool lauda. „Tere,” ütleb naine. „Palun. See.” Ta näitab käega väikest asja. Mees võtab saia ja annab selle talle. „Ei,” ütleb naine. „See ei.” Ta näitab uuesti. Mees võtab suure piima ja annab selle talle. Naine vaatab piima. Siis vaatab ta meest. „Ei. Ei. See.” Mees naerab. Ta on rahulik. Ta paneb piima lauale ja vaatab naise kätt. Naine näitab veel kord. Mees läheb laua teise otsa. Ta võtab sealt ühe asja kätte. „Muna,” ütleb mees. Naine kuulab. Ta vaatab asja ja ütleb: „Una.” „Muna, palun,” ütleb mees. „Muna,” ütleb naine. Mees vaatab teda ja küsib: „Üks muna?” „Jah,” ütleb naine. „Muna.” Mees võtab raha. Naine annab talle raha. Mees annab ühe muna tema kätte. Siis annab ta veel ühe. „Muna,” ütleb mees. Naine paneb ühe oma kätte. Ta hoiab teist käes. „Aitäh,” ütleb naine. „Muna.” Mees ütleb: „Jah. Muna.” Naine ütleb: „Jah.” Ta läheb uksest välja. Tänav on tühi. Ta kõnnib aeglaselt kodu poole. Ühes käes on raha. Teises käes on kaks muna. Ta peatub maja ees. Ta vaatab oma kätt ja ütleb: „Muna.” Siis läheb ta trepist üles. Ukse juures ütleb ta veel: „Muna.” Trepi ülal on naaber.