Edimäne tüüpäiv kinos Mari om kino kassah ja uut õdagut. Täämbä om timä edimäne tüüpäiv. Kell kuus tulõ vahtsõ filmi näütämine. Mari koolisõbra Jaan tulõ kah kinno. Juhataja Peeter sais kassa kõrval. Timä tiid kõiki filme pääst. „Üts pilet mass viis eurot,“ ütles Peeter. „Üts pilet mass viis eurot,“ kordas Mari. „Ja sa ütlet inemisele tere.“ „Ma tiiä, kuis tere ütelda.“ „Hää külh, sis olõt valmis.“ Uss tulõ vallalõ ja naane ast sisse. „Tere, ma taha ütte piletit.“ „Tere, üts pilet mass viis eurot.“ Naane and Marilõ kümme eurot. „Viis eurot tagasi,“ ütles Mari. „Õigõ,“ ütles Peeter tasa. „Kas film om hää?“ küsüs naane. Peeter ast joba kassalõ lähküle. „Väega hää, ku sa armastat rongõ.“ „Kas sääl om pall´o rongõ?“ „Neli rongi ja üts vana buss.“ Naane võtt pileti ja lätt saali. „Sa olõt tuud filmi nännü?“ küsüs Mari. „Katskümmend kõrd,“ vastas Peeter. „Mille nii pall´o?“ „Ma tüüta siin katõsa aastat.“ Järgmäne miis pand raha lavva pääle. „Tere, ma taha ütte piletit.“ „Tere, üts pilet mass viis eurot.“ „Kas filmil om hää lõpp?“ „Ma ei või lõppu kõnõlda,“ ütles Mari. „Buss lätt katski,“ ütles Peeter. Miis kaes Peetri poolõ. „Ma es küsi bussi kotsilõ.“ „Rong jõud peräle,“ ütles Peeter. „Peeter, las ma müü pileti,“ ütles Mari. „Õigõ,“ vastas Peeter ja ast tagasi. Miis võtt pileti ja lätt saali. Nüüd tulõ Jaan läbi ussõ. Timä kaes Marit ja sis Peetrit. „Tere, ma taha ütte piletit.“ „Tere, üts pilet mass viis eurot.“ „Mul om neli eurot ja kuuskümmend senti.“ „Pilet mass viis eurot,“ ütles Mari. „Ma või anda raha hummõn.“ „Ma ei või nii tetä.“ „Sa tunnõt minno ju koolist.“ „Just tuuperäst ei või,“ ütles Mari. Peeter loe kassast raha üle. „Puudu om nelikümmend senti,“ ütles timä. „Ma kuuli,“ vastas Mari. Jaan ots taskust ja löüd nööbi. „Kas tuu mass nelikümmend senti?“ „Ei,“ ütles Mari. „Tuu om väega hää nööp.“ „Pilet mass iks viis eurot.“ Jaan nakkas minemä, a Mari näge tooli all münti. Timä võtt mündi üles. „Peeter, siin om viiskümmend senti.“ „Tuu om kino raha,“ ütles Peeter. „Kelle raha?“ „Ma ei tiiä.“ „Sis panõ kassasse,“ ütles Mari. Jaan sais viil ussõ man. „Ooda,“ ütles Mari. Timä võtt uma kotist leevä ja juustu. „Kas sul õdagusüük om?“ küsüs Mari. „Ei olõ,“ vastas Jaan. „Ma osta su nööbi kümne sendi iist.“ „Sa ütlesit, et tuu ei massa.“ „Ma ei ütle tuud inämp.“ Jaan pand nööbi lavva pääle. Mari pand kümme senti kassa kõrvalõ. „Nüüd om viis eurot,“ ütles Mari. „Ja mul om nööp,“ ütles Peeter. „Tuu om mino nööp,“ ütles Mari. „Kas ma saa sis pileti?“ küsüs Jaan. „Tere, üts pilet mass viis eurot.“ Jaan and raha ja sai pileti. „Kas film om hää?“ küsüs timä. Mari kaes Peetri poolõ. Peeter pand suu kinni. „Sääl om neli rongi,“ ütles Mari. „Ja üts vana buss?“ küsüs Jaan. „Mine saali,“ ütles Mari. Jaan võtt leevä, juustu ja pileti. „Ma ooda sind perän filmi,“ ütles timä. „Ma lõpõta tüü kell ütesä,“ ütles Mari. „Sis ma ooda kell ütesä.“ Jaan lätt saali ja uss lätt kinni. Peeter and nööbi Marilõ tagasi. „Sa müüsit edimädse pileti ütsindä,“ ütles timä. Mari pand nööbi uma tasku. „Järgmäne pilet mass kah viis eurot.“